Möödunud laupäeval, 2. märtsil sai Tallinna külje all Jüril lõpu 2018/19 sisesõudehooaeg. Jagati Eesti Meistritiitleid, autasustati Telia sisesõudesarja medaliste ning selgitati ka Eesti Üliõpilasmeistrid. Pärnu Sõudeklubi jaoks kujunesid võistlused edukaks; oma auhinnakappi täiendasid meistrivõistluste medaliga kaheksa sportlast, sh pärjati neli neist Eesti Meistriks. Tugeva sõidu tegid aga kõik sportlased ning ennast ületati korduvalt.
Naisparasõudjate hulgas oli võitmatu Birgit Näppi, kolmandana ületas finišijoone Anna-Friida Jürgenson. Agor Tettermann võitis meesparasõudjate seas hõbemedali. Üle 50-aastaste naisveteranide klassis pärjati Eesti Meistriks klubi noortetreener Tatjana Jaanson ning üle 30-aastaste naisveteranide hulgas võitis Riina Arva pronksi.
U23-vanuseklassi meeste seas näitas head minekut Margus Kodasma, kes lahkus areenilt hõbemedaliga. Tüdrukute A-vanuseklassis ja U23-naiste seas tõusid poodiumi kõrgeimale astmele vastavalt Annabel Aron ja Liisu Mitt. Noored värsked meistrid jagasid meiega oma mõtteid.
Palju õnne Eesti Meistritiitli puhul! Kuidas oma sõiduga rahule jäid?
Liisu: Suur aitäh! Mul on hea meel, et kordasin oma isiklikku rekordit, aga tahtsin teha paremat sõitu.
Annabel: Aitäh! Üsna rahul olen, kuid alati saab paremini.
Mis on Sinu jaoks ergomeetril sõitmise juures kõige raskem?
Annabel: Ilmselt see, et endast tuleb alati anda maksimaalne. See on vastik, kuid samas nauditav tunne.
Liisu: Kõige raskem on mul sõita sprindidistantse (500m, 1000m). Seal ma ei jõua mõelda, tuleb kohe minema panna.
2000m või 6000m?
Annabel: 2000m, kuna saab kiiremini kaelast ära!
Liisu: Mõlemad on mu lemmikud, aga pigem 6000m. Distants on pikk, selle aja jooksul jõuab palju muutuda ja on aega mõelda.
Ka veehooaeg pole enam kaugel. Millised on Su eesmärgid tuleval suvel?
Liisu: Suve suurim eesmärk on esindada Eestit MM-il. Samuti anda endast alati igal võistlusel maksimum.
Annabel: Esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel ning teha häid tulemusi. Kõige magusam on kindlasti noorte MM Tokyos.
Üksikaer või paarisaer?
Annabel: Kindlasti paarisaer, kuna me ei sõida väga üksikaeru.
Liisu: Paarisaer, sest seda olen rohkem sõitnud ning see on mulle mugavamaks saanud.
Mis on su lemmik paadiklass? Miks?
Liisu: Lemmik paadiklass on paarisaeruline kahepaat. Ma olen selle paadi tunnetuse võrreldes teiste paatidega kõige paremini kätte saanud.
Annabel: Samuti paarisaeruline kahepaat kahesega, olen ka seal kõige parema tunnetuse saanud. Mulle sobib rohkem meeskonnatöö, aga neljases ja kaheksases on liiga palju inimesi.
Miks Sa sõudmist armastad?
Annabel: Esiteks on sõudmine nii mitmekülgne – jõud, kiirus, vastupidavus, tehnika… Teiseks, see on kõige parem tunne, kui saad paadis ennast vabalt tunda ja paat lihtsalt libiseb. Ja kolmandaks – see võimaldab rohkem reisida ja süüa!
Liisu: Selle küsimusega meenub mulle alati, kuidas ühel ilusal suvepäeval siledal veel ühepaadiga libisen ja annan sellele aina hoogu juurde. See tunne on kirjeldamatu.
