2011. aasta suvel valis Pärnu sõudeklubi oma esimese auliikmeMihkel Leppiku.

Mihkel Leppik (sündinud 27. oktoobril 1932 Tallinnas) on eesti treener ja endine sõudja.

Mihkel Leppik alustas sõudetreeninguid Pärnu "Spartaki" treeningugrupis treenerite Arnold Ebroki ja Erich-Wilhelm Seileri juhendamisel.

Mihkel Leppik on praegu kõige vanem sõudetreener Eestis.

Juba 1951. aastal alustas ta iseseisvat treeneritööd, seda küll põhitöö kõrvalt, artelli "Kiir" palgalehel olles. Ja kolme aasta pärast said Leppiku õpilased “Spartaki” üleliidulistel meistrivõistlustel kõrgeid kohti. Juulis 1955 asus Mihkel Leppik täiskohaga tööle spordiühingu “Spartak” Eesti Vabariikliku Nõukogu Pärnu velo-, suusa- ja sõudejaama vanemtreenerina. Pärast “Spartaki” likvideerimist on Leppik treeneriametis olnud veel Pärnu “Kalevi” Territoriaalnõukogu veespordijaamas 1959–1960, vanemtreenerina Pärnu “Dünamos” 1960–1991 ja alates 1991. aastast Sõudeklubis “Pärnu” – kokku 49 aastat palgalise sõudetreenerina.

Mihkel Leppik on ehitanud Pärnusse kaks uut sõudebaasi, mõlemad Rääma tänavale, Õuna ja Kuu tänava vahelisele jõeäärsele maa-alale. Neist esimese rajamist alustas ta 1952. aastal, kui senini vabariiklikus alluvuses olnud jahtklubi anti üle Pärnu “Kalevile” ning “Spartaki” sõudjad jäid ilma klubiruumidest ja paadihoidmise võimalustest, teist korda 1961. a pärast spordiühingu “Spartak” likvideerimist ja seltsile kuulunud sõudebaasi üleandmist “Kalevile”. Pärast järjekordse klubihoone valmimist jätkas Mihkel Leppik oma õpilastega “Dünamo” värvides. Mihkel Leppiku kaaslusel rajati 1981. aastal Mäe tänavale sisesõudebassein.

Mihkel Leppiku kasvandike nimekiri on väga pikk. Viiekümne aasta jooksul on tema juures treeninud üle 3000 noore. Sellesse nimekirja mahuvad maailma, Euroopa, NSV Liidu meistrid ja medaliomanikud, rääkimata juba eesti meistritiitlitest ja võistkondlikest võitudest vabariigi meistri- ja karikavõistlustel. NSV Liidu meistrivõistlustel ja rahvaste spartakiaadidel on Mihkel Leppiku õpilased võitnud 12 kuld-, 13 hõbe- ja 21 pronksmedalit, samuti on arvukalt toodud medaleid NSV Liidu juunioride ja noorte meistrivõistlustelt.

Mihkel Leppiku kasvandikest on silmapaistvamad Jüri Jaanson, Aino Pajusalu, Tiit Helmja, Tõnu Endrekson, Evi Lepik, Märt Lelle, Roman Lutoškin, Merle Morrisson, Rita Morrison, Marika Mölder, Juhan Paalo, Pille Paavel, Ahto Pilisner, Jüri Reimann, Toomas Rapp, Peeter Sonntak, Rein Sonntak, Silver Sonntak, Arvo Strikholm, Priit Tasane, Kai Turban, Ulvi Valmet, Mati Villsaar, Tarmo Virkus ja veel paljud teised.

Mihkel Leppiku teeneid Eesti sõudespordi edendamisel on hinnatud Eesti NSV teenelise treeneri aunimetusega 1967. aastal. Talle on omistatud ka NSV Liidu teenelise treeneri nimetus. Kahel korral on Mihkel Leppik tunnistatud vabariigi parimaks treeneriks (1989 ja 1990). Aastal 1994 anti talle aastakümnete pikkuse töö ja suurte teenete eest linna spordielu edendamisel Pärnu linna vapimärk. Sõudeklubi “Pärnu” nimetas 2002. aasta oktoobris Mihkel Leppiku 70. sünnipäeva auks uue Itaalia firma Filip valmistatud kaheksapaadi Mihkli-nimeliseks. Pärnu Spordiliit omistas 20. sajandi parima treeneri tiitli just Mihkel Leppikule. 2005. aastal pälvis ta Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Mihkel Leppiku auhinnakapis on viis Eesti meistri kuldmedalit, neist sõudjana roolijaga paarisaeru kahepaadil (1955) ja roolijana paariaeru kahe- (1953, 1954), roolijaga neljapaadil (1954) ning naiste roolijaga neljapaadil (1953).

Mihkel Leppik on olnud Eesti Sõudespordi Föderatsiooni presiidiumi (1966–1988) ja Eesti Sõudeliidu juhatuse (1988–1992) liige. Aastal 1965 omistati talle Vabariikliku kategooria sõudekohtuniku nimetus.

Pildil mõlemad auliikmed - Tiit Helmja ja Mihkel Leppik. (Foto: Tamor Bakhoff)

Tänavu 25. augustil valiti teinegi auliigekahekordne olümplane Tiit Helmja.

Olgugi et auliikme kandidaate on klubis mitu, otsustati vanematest kangelastest pihta hakata. Tiit Helmja jõudis sõudmise juurde 1960. aastal, mil hakkas Pärnu Dünamo sõudeklubis treenima Evi Lepiku käe all. 1963. aastal jätkas mees sportlaskarjääri Mihkel Leppiku juhendamisel, kuniks 1965. aastal alustas Moskva treenerite käe all treenimist. Tiit Helmja saavutas 1968. aasta Mexico olümpiamängudel roolijaga kahepaadil 12. koha (paatkond sai poolfinaalis neljanda koha, kuid B-finaalis ei startinud) ning 1976. aasta Montreali olümpiamängudel roolijata kahepaadil seitsmenda koha. Tiit Helmja on Euroopa meistrivõistlustelt noppinud kaks medalit: 1971. aastal pronksi kaheksapaadil ning 1973. aastal hõbemedali roolijata neljapaadil. Lisaks on ta tulnud neljal korral Nõukogude Liidu meistriks, viiel korral jäänud teiseks ning kuuel korral pidanud leppima pronksmedaliga. Mõistagi on Tiit Helmjal ette näidata ka Eesti meistritiitleid, nimelt kokku 25. Aastatel 1976 ja 1979 tunnistati Helmja koos Gennadi Kinkoga Eesti parimaks võistkonnaks. Tiit Helmja töötas 1979–1984 Pärnu Dünamos sõudetreenerina, andes oma juhendatavatele edasi väärtuslikke õpetussõnu ja kogemusi.

Hoolimata väärikast vanusest ei ole Tiit Helmja tänaseni sõudesporti jätta suutnud. Nimelt osales ta tänavugi Torinos veteranide maailmamängudel.